Liivakivi

Liivakivi on settekivim, mis on tekkinud tard- või moondekivimite murenemisproduktide settimisel ning sellele järgnenud tihenemise ja kõvastumise protsessis. Liivakivid koosnevad põhiliselt kvartsist ja päevakividest, lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi. Liivakivide terasuurus on vahemikus 0,1 - 2,0 mm ja värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni.

Liivakivide mineraalne koostis ja poorsus kõigub suures ulatuses, mis tingib nende füüsikalis-mehhaaniliste omaduste suure varieerumise. Reeglina sõltub liivakivi vastupidavus liivaterasid kooshoidva tsemendi liigist ja tugevusest.

Liivakivide mahukaal on vahemikus 2,0 – 2,5 kg/dm3, survetugevus 40 – 150 N/mm2, paindetugevus 4 – 16 N/mm2, veeimavus 1 – 12 %, kulumiskindlus 10 – 30 cm3/50cm2. Turul pakutavad liivakivid on enamasti ilmastikukindlad kivimid. Liivakivi müüakse kas loodusliku, saetud, lihvitud või erinevate täksitud – näkitud pinnaga. Poleeritakse vaid väga üksikuid liivakivisid.

Liivakivid on iidsetest aegadest olnud hinnatud ehitusmaterjal ning Euroopas võime leida terveid vanalinnu, mis on põhiliselt üles laotud liivakivist.

Liivakivide paigaldamisel mördikihile on kerge teha vigu, mis viivad plaatide lahti tulemiseni ja määrdumiseni. See on tingitud kivimi suurest kapillaarsusest, suurest veeimavusest ja kergest määrdumisest. Liivakivi plaatidega kaetud pindasid reeglina ei vuugita vuugimörtidega. Soovitus – jätke väikesed vuugid ja täitke näiteks liivaga. Määrdumise vastu aitab mõningal määral pinna impregneerimine. Samas on välistingimustes liivakivi pinda lihtne puhastada survepesuga.

Liivakivi ostmisel ärge otsustage värvitooni ja mustri osas ühe näidise järgi, need on tihti väga varieeruvad.

Lossikivi pakub mitmes värvitoonis väga vastupidavaid India liivakiviplaate, mis on pikka aega olnud hinnatud sillutismaterjaliks üle Euroopa.

Aurora