Fossilstone

Solnhofeni paekivi kasutatakse kõige enam loodusliku pinnaga. Tema looduslik pind on haruldaselt sile ja ühtlane. Samuti saab seda kivi kergelt lihvitud või mattlihvitud pinnaga. Kiviküllastusainega töödelduna on teda kerge puhastada kasutades vaid vett ja veidi vedelat rohelist seepi.

Solnhofeni paekivist pakume järgmisi tooteid:

1. vabakujulised loodusliku pinnaga plaadid paksustega 6-6,5mm, ca 8-12mm, ca 13-19mm, ca 20-30mm ja ca 30-35mm (nn. Fossilstone);
2. loodusliku pinnaga mõõtulõigatud plaadid mitmesugustes suurustes (soovitavalt vaba pikkus);
3. lihvitud pinnaga mõõtulõigatud plaadid;
4. loodusliku pinnaga või lihvitud kuusnurksed plaadid;
5. loodusliku pinnaga või lihvitud „Rosenspitz“ plaadid;
6. kergelt lihvitud pinnaga plaadid.

Poollihv

Lihvitud pinnaga

Looduslik pind

Solnhofeni paekivi sobib eelkõige kasutamiseks interjööris, kuid paksemaid vabakujulisi plaate oleme kasutanud ka aiateede ja terrasside kateteks tingimusel, et plaadid paigaldatakse ilma mördita liivalusele ja vuugid täidetakse peene killustiku või kruusaga.

Solnhofeni paekivi füüsikalis-mehhaanilised omadused on alljärgnevad:

Fossilstone ehk Solnhofeneri puhul on tegemist Baierimaal kaevandatava tiheda plaatja lubjakiviga, mis lamab erakordselt ühtlaste õhukeste kihtidena. Juura ajastul settisid selles piirkonnas olnud mere põhjas väga peeneteralised lubisetted, millesse kivistusid ka paljud organismid. Täna võime Solnhofeni paekivikihtide vahelt leida kalade, vähiliste, kiilide ja teiste kunagiste organismide kivistisi. Solnhofeni paekivi on kuulus üle maailma tema kihtide vahelt leitud ürglinnu - Archeopterüxi kivististe poolest, mida on seni leitud seitse eksemplari ning mille väärtus on hindamatu.

fossilvaba.jpg

Solnhofeni paekivi looduslikul pinnal hakkavad kohe silma ilusad samblikulaadsed dendriidid, mis on anorgaanilise tekkega – tegemist on raua- või mangaaniühenditega, millised on kihtide vahele imbunud ja selliseid kauneid mustreid tekitanud.

fossilstone2.jpg

Solnhofeni lubjakivi suurepärased omadused võimaldasid 1798 aastal litograafiatrüki leiutamise Senefelderi poolt. Litograafiaks sobilikku teatud kindlaid kihte sobiva kihipaksuse, tiheduse ja tugevusega on leitud ainult Solnhofeni asula lähedalt. Litograafiaga on seotud sellised kuulsad nimed nagu Chagall, Toulouse Lautrec, Miro ja Picasso, kelle litograafiad on täna hindamatu väärtusega.

Solnhofeni paekivi on kasutatud sajandeid prestiižikate hoonete ehitamisel, kus kasutati ära selle kivi suurepäraseid omadusi – tema vastupidavust, kõvadust ning looduslikke värvitoone. Esimesed teadaolevad Solnhofeneri murrud töötasid juba 14. sajandil. Huvitav on fakt, et tänapäevani murtakse seda kivi lahti kihikaupa käsitsi, kasutades kange ja kiilusid.

fossilstone_iidne.jpg