Kiltkivi

Kiltkivina müüdav looduskivi on enamasti settekivim, kuid kiltkivide rühma võib lugeda ka vilgukildad, mis on moondekivimid ja tekkinud savikiltade moondel.

Kiltkividele on iseloomulik väga hea lõhenevus. Reeglina plokke kiltkividest ei saa ja kihid kiilutakse mehhaaniliselt üksteise küljest lahti.

Kiltkivid on enamasti tumedad, mille tingib suur süsinikusisaldus. Kiltkivid koosnevad osaliselt kirjuks värvunud savimineraalidest, mille terasuurus on alla 0,002 mm.

Kiltkivisid müüakse kas loodusliku või lihvitud pinnaga plaatidena. Kuna kiltkivid on mehhaaniliselt küllalt pehmed kivid, siis ei maksa ära ehmatada, kui plaatide pind on veidi kriimustatud. Põrandaplaatide kasutuse käigus kriimustused kaovad – pind lihvitakse jalge all ühtlaselt siledaks.

Kiltkivide paigaldamisel tuleb jälgida, et plaadi tagumine külg oleks puhas, soovitav on see enne paigaldamist üle pesta. Samuti on soovitatav kasutada nakke parandamiseks alumise pinna kratsimist ning naket parandavate ainete kasutamist.

Kiltkivide immutamine ja impregneerimine on reeglina tarbetu, kuna kivi veeimavus risti kihti on nullilähedane.

Võrreldes teiste looduskividega on kiltkividel oluliselt suurem paindetugevus, keskmiselt 50 – 80 N/mm2. Kiltkivide mahukaal on vahemikus 2,7 kuni 2,8 kg/dm3, veeimavus 0 kuni 0,5% ja nad on enamasti ilmastikukindlad. Kiltkivi poleerida ei ole võimalik.

Vilgukildad tunneb enamasti ära nende loodusliku pinna siidise läike järgi, mis on tingitud metamorfoosi käigus tekkinud vilkudest, põhiliselt biotiidi, muskoviidi ja seritsiidi sisaldusest. Vilgukildad ei ole alati ilmastikukindlad. Samuti peab teadma, et neid ei ole soovitatav paigaldada õhemörtkinnitusega. Samuti nagu tavalistel kiltkividel, on ka vilgukiltadel väga suur paidetugevus, keskmiselt 40 – 80 N/mm2. Vilgukiltade mahukaal on 2,6 – 2,8 kg/dm3, veeimavus 0,2 – 0,4 % ja kulumiskindlus 15 – 25 cm3/50 cm2. Vilgukiltasid müüakse üldjuhul loodusliku pinnaga plaatidena.