Selgase paekivi

Selgase paekivi kaevandatakse Saaremaal Mustjalast lõunasse jäävates Pidula ja Selgase paemurdudes. Tegemist massiivse nõrgalt savika, mitmekesise mustri ja värvitooniga dolokiviga (dolomiidiga), mis on tekkinud Siluri ajastul (408-439 milj.aastat tagasi) kunagise merelaguuni kõige kaldapoolsemas osas.

Selgase kivi on kasutatud arvatavasti alates 18.sajandi teisest poolest, kui ehitati Pidula mõisa peahoonet. Peale Pidula, Selgase ja Mustjala kohalike hoonete on Selgase dolokivi kasutatud Kuressaares, Kihelkonnas, Tallinnas ja mujal Eestis seinakivina, kuid ka kaminate ja teiste ehitusdetailide valmistamiseks. Alates 1990 aastate algusest on sellest kivist lõigatud ja treitud suveniire.

Selgase paekivi füüsikalis-mehhaanilised omadused on alljärgnevad:

• Mahukaal – 2230 kg/m3 (EN 1936)
• Veeimavus kaaluprotsentides – 7,8 % (EN 13755)
• Poorsus –21,7 % (EN 1936)
• Külmakindlus – 48 tsüklit (EN 12371)
• Paindetugevus – 10,4 MPa (EN 12372)
• Kulumiskindlus – 20,5 mm (EN 14157)

Selgase paekivist toodetakse täna fassaadi- ja põrandaplaate, erinevaid ehitusdetaile – karniisid, balustraadid, kaminad, katteplaadid ning muidugi ka suveniire.

Selgase paekivi võib vaadata muuhulgas järgmistel objektidel:

• Endine Eesti Energia peahoone Tallinnas,
• Rahvusraamatukogu Tallinnas,
• Balti Jaam Tallinnas,
• Pühajärve Puhkekeskus.