Vasalemma paekivi
Vasalemma paekivi kaevandatakse Vasalemmas, Rummus ja Padisel Harjumaal. Tegemist on ilusa valkjashalli tooni, hea töödeldavuse ning marmorilaadse struktuuri ja tekstuuriga detriitse lubjakiviga, mis koosneb okasnahksete varrelülidest ja jämedakristallilisest kaltsiitsest tsemendist. Seetõttu on see paekivi tuntud ka „Vasalemma marmori“ nime all. Vasalemma kivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastu (408-439 milj.aastat tagasi) troopilises meres. Vasalemma kivi varud on piiratud. Nõukogude ajal kasutati seda dekoratiivset paekivi massiliselt killustiku tootmiseks.
Vasalemma kivi on kasutatud teadaolevalt üle 700 aasta, vareseim kasutus seostub Padise kloostriga. Vanemad ehitusdetailid on teada ka Harju-Risti kirikust. Alates 18.sajandist on teada ka Vasalemma kivi kasutusest kaugemal – Läänemaal ja Hiiumaal. Alates 18.sajandi lõpust kuni 20.sajandi keskpaigani on Vasalemma kivi väga laialdaselt kasutatud hauatähiste ja ristide valmistamiseks. Tallinna ehitustel hakati Vasalemma kivi laialdasemalt kasutama alles 19.-20.sajandil. Vasalemma paekivi on veetud ka Venemaale ning hästi säilinud ilusaid ehitusdetaile võib näha veel tänapäeval Peterburis.
Vasalemma paekivist toodetakse täna piiratud mahus põrandaplaate ning muid ehitusdetaile.
Vasalemma paekivi võib vaadata muuhulgas järgmistel objektidel:
- Padise kloostri varemed Harjumaal,
- Harju-Risti kirik Harjumaal,
- Vene tsaar Aleksandr I pühendatud monument Pullapääl Läänemaal,
- Keila ja Nissi kirikud Harjumaal,
- Laitse mõis Harjumaal,
- Vasalemma mõis Harjumaal,
- Kadrioru presidendiloss,
- Arvukad hauatähised kalmistutel üle Eesti
Vasalemma paekivi on väga ilmastikutundlik ning ilma seda põhjalikult uurimata tasuks teda kasutada ainult sisetingimustes. Kohati on Vasalemma kivi hea ilmastikukindlusega, nagu näitavad ka mitmed hästi säilinud ehitised ja detailid. Samas on palju näiteid, kus see kivi mureneb ja laguneb kaltsiiditeradeks. Vasalemma paekivi füüsikalis-mehhaanilised omadused on väga muutlikud ja selle põhjusteks on eelkõige merglikiledega kaetud stüloliitpindade sagedane ja ebaühtlane esinemine kivimis.
