Juura marmor
Juura marmoriks nimetatakse Baierimaal Altmühltali jõe orus kaevandatavat paekivi. Juura paekivi sorteeritakse värvi ja tekstuuri järgi kivitööstustes mitmesse gruppi. Lossikivi pakub neist järgmisi:
- Juura kollane (Jura gelb)
- Juura kollasevöödiline (Jura gelb-gebändert)
- Juura hall (Jura blaugrau)
- Juura kirju (Jura grau-gelb gemischt)
Juura kollane
Juura kollasevöödiline
Juura hall
Juura kirjuJuura paekivi kasutatakse nii sise- kui välisarhitektuuris – fassaadikatetena, põrandakatetena, treppidena, aknalaudadena, katteplaatidena jne. Põrandaplaatidena on juura paekivi sobilik materjal nii eramutesse kui ka ühiskondlikesse hoonetesse (ka koolimaja ja restorani põrandaks). Juura marmorit on kasutatud ka lennujaamade põrandakateteks mitmel pool maailmas.
Juura paekivi on võimalik saada erinevate pinnatöötlustega – poleeritud, lihvitud, harjatud (antiik), rihveldatud, täksitud, liivapritsitud jt.
Eestis on Juura marmorit kasutatud palju aknalaudadena, trepiastmeplaatidena ning põrandaplaadina. Aknalaudu soovitame poleeritud pinnaga, trepiastme- ja põrandaplaadid võivad olla nii poleeritud kui lihvitud pinnaga. Aknalaudu ja trepiastmeplaate pakume erinevates laiustes ja pikkustes vastavale tellija vajadustele paksusega tavaliselt 2 või 3 cm. Põrandaplaate saab tellida paksusega 10, 15, 20 või 30 mm ja erinevates mõõtudes.
Juura paekivi füüsikalis-mehhanilised omadused on alljärgnevad:
| Jura gelb | Jura gelb-gebändert | Jura grau | |
| Veeimavus kaalu järgi | 2,6% | 2,2% | 1,3% |
| Veeimavus mahu järgi | 6,5% | 5,4% | 3,4% |
| Kulumiskindlus (cm3/50cm2 kohta) | 14,1 | 13,8 | 11,3 |
| Survetugevus | 165 N/mm2 | 178 N/mm2 | 146 N/mm2 |
| Paindetugevus | 16,2 N/mm2 | 16,2 N/mm2 | 18,7 N/mm2 |
Juura marmorile on väga iseloomulikud nn. kvartsisooned (Quarzadern, quarz vains), mida suur osa klientidest peavad pragudeks kivimis, sest esmapilgul jätavad nad tõesti mulje, nagu oleks kivi defektne ja pragunenud. Tegemist on kaltsiidisoontega, mis on tekkinud aastamiljonite vältel maapõuejõudude poolt kivimassidesse tekkinud pragude täitumisel karbonaatse massiga ning kaltsiidi kristallidega kinnikasvamisel. Nende soontega kivim ei ole kergemini purunev kui ilma soonteta ja neid ei saa võtta kui kivimi defekte.
Nimetus „Juura marmor“ tuleneb Juura ajastust, mil ca 160 kuni 140 miljonit aastat tagasi settisid hiljem paekiviks muutunud lubisetted. Juura marmoris esineb küllalt palju kivistisi – ammoniite, nautiloiide, vähiliste kivistisi, käsnalisi jne. Juura marmor on dinosauruste aegne kivim.