Orgita

Orgita paekivi kaevandatakse Raplamaal Märjamaa lähedal Orgita paemurdudes. Tegemist mikrokihilise ja väga peeneteralise dolokiviga (dolomiidiga), mis on tekkinud Siluri ajastul (408-439 milj.aastat tagasi) troopilises madalmeres laguunivööndis vaikses vees settinud savikast dolomudast. Orgita paekivil esineb horisontaalne ussikäigumuster ja ebaühtlane mikro- ja makropoorsus.

Orgita kivi on kasutatud teadaolevalt üle 600 aasta, vanimad säilinud ja dateeritud ehitusdetailid pärinevad 14.sajandist. Vanimad ehitusdetailid ja hauakivid pärinevad Märjamaa, Rapla ja Vigala kirikutest ning Tallinna Toomkirikust. Orgita kivi on olnud eriti hinnatud hea raidkivina – nn. valge kivina. Säilinud on palju raiddetaile ajavahemikust 16.-19.sajand.

Orgita dolokivi on hea ilmastikukindlusega paeliik, mida on viimasel aastakümnel kasutatud nii raidkivina kui fassaadiplaadina, aga sellest on tehtud ka põrandaplaati ja muid materjale.

Orgita paekivi keskmised füüsikalis-mehhaanilised omadused on alljärgnevad:
 

• Mahukaal – 2390 kg/m3 (EN 1936)
• Veeimavus kaaluprotsentides – 4,8 % (EN 13755)
• Poorsus – 15,7 % (EN 1936)
• Külmakindlus – 48 tsüklit (EN 12371)
• Paindetugevus – 16,3 MPa (EN 12372)
• Kulumiskindlus – 24,5 mm (EN 14157)

Orgita paekivist toodetakse täna fassaadi- ja põrandaplaate, raiddetaile ja dekoratiivvorme, kaminaid ja palju muud.
 

• Orgita mõisa peahoone seinad Raplamaal,
• Pirita kloostri uue maja siseseinad ja põrandad,
• Riia hüdroelektrijaama fassaad,
• KUMU