Kaarma paekivi

Kaarma paekivi kaevandatakse Saaremaal Kaarma vallas. Tegemist massiivse peenkihitatud rohekashalli poorse savika dolokiviga (dolomiidiga), mis on tekkinud Siluri ajastul (408-439 milj.aastat tagasi).

Kaarma kivi on kasutatud teadaolevalt üle 700 aasta, vanimaks säilinud ja dateeritud objektiks võib pidada Kaarma kirikut, mille ehitamist alustati 1260.aastal. Sellest ajast peale algas Kaarma dolokivi võidukäik ja teha on järgnevate sajandite vältel kasutatud nii raidkivina, hauatähisena kui ehituskivina üle kogu Saaremaa ning alates 14.sajandist ka mandril. Tallinna jõudis Kaarma kivi 17.sajandil.

20.sajandi teisel poolel, 1958.a. algas Kaarma dolokivi massilisem tööstuslik kaevandamine ja töötlemine. Kuni 1990 aastate alguseni oli Kaarma kivi koos Selgase ja Tagavere dolokividega ainsateks viimistluseks kasutatavateks paeliikideks Eestis. Sel ajal veeti Kaarma dolokivist paksu viimistlusplaati palju ka Venemaale ja Lätti.

Kaarma paekivi füüsikalis-mehhaanilised omadused on alljärgnevad:

• Mahukaal – 2220 kg/m3 (EN 1936)
• Veeimavus kaaluprotsentides – 8,9 % (EN 13755)
• Poorsus –21,9 % (EN 1936)
• Külmakindlus – 48 tsüklit (EN 12371)
• Paindetugevus – 8,3 MPa (EN 12372)
• Kulumiskindlus – 19,5 mm (EN 14157)

Kaarma paekivist toodetakse täna fassaadi- ja põrandaplaate ning erinevaid ehitusdetaile – karniisid, balustraadid, kaminad, katteplaadid ja hauakivisid jm.

Kaarma paekivi võib vaadata muuhulgas järgmistel objektidel:

• Kaarma kirik Saaremaal,
• Niguliste kirik Tallinnas,
• Kino Sõprus Tallinnas,
• Tallinna Ülikooli hooned Narva mnt. Tallinnas,
• Paljud Vabadussõja mälestussambad üle Eesti,
• Muusikaakadeemia Tallinnas,
• Kristiine kaubanduskeskuse fassaad Tallinnas,
• KUMU,
• Arvukad eramud Kakumäel, Viimsis, Veskimöldres jm.